Golfiklubi elu 3: Golf

Kolmapäev 10.08. Pärast kuude pikkust paranemist ja neljanädalast ootamist ja otsimist leidsin esimese pundi, kes golfipalli ja golfikeppe omas ning isegi natukene keppe käsitleda oskas. Viis kuud tagasi väänasin randme ja nüüd siis oli esimene kord keppi käes hoida ja unustatud liigutusi meenutada. Tegemist oli kohalike õlipuurijatega, kes vahel murul aega veedavad. Kõik oli puha Euroopast ning ei ühtegi Canadalast. Soome, Saksamaa, Norra ja Holland oli vapralt esindatud. Esimeseks golfi roundidekd sobis küll sel suvel/talvel. Sai natuke lüüa ja muru peal hingetuks joosta. Olen viisakalt trenni teinud siin ollles, kuna vaba aega on ju küll ja rohkem, nii et vorm väga kehva polnudki. Kõva ja roheline muru tõmbas küll korra hingetuks, kuid pärast kolme rada ja mõnda õllet oli juba soe sees. Löök ja sihik olid muidugi masendavalt kehvad, aga küll need ka tagasi tulevad. Samas puttamine greenil on ikka käe sees. Pärast mängu vahetasime kontakte, et kui nad kunagi veel tulevad mängima, siis andku teada, kuid nagu ma nüüdseks tean, siis ei helistata Canadas kunagi tagasi. Ma panin isegi Kijiji.ca kuulutuse, et kui keegi tahab golfi mängida, siis andku teada. Üks piiga isegi kirjutas ja andsin numbri tallegi, kuid arveke ära, kas ta kunagi helistas?

Reedel läksin taas murule ja leidsin eest kaks noormeest ja nende isa, kes harjutasid võistlusteks. Tase oli üsna hea ja astusin kohe ligi, et äkki saaks mängida. Aitasin neid natuke harjutustega ja jõime õlut ning saime päris kõvad viis rada lõppkokkuvõttes. Isa käest kuulsin, et nad mängivad ka nädalavahetusel teistel väljakutel McDonald Islandil, kus hommikult 9-12 on algajate golfitrenn ning väike turniir. Leppisime suusõnaliselt kokku, et saame laupäeval seal kokku ja teeme kõva lahingu. Reede õhtul olin taas kokteilimeister ning see oli esimene kord, kus ma endaga ise ka rahule jäin ja kellelgi paha ka ei hakanud. Õhtul mängisime pikalt Regina, Silke ja Baryliga (kes samuti töötavad golfiklubis raha  eest) hiina turakat ning neile väga meeldis. Väike vein ja woodstock ka sinna kõrvale ning väga lõbusalt läks kogu õhtu.

Laupäeval viskas härra golfiklubi ülemus mind McDonald Islandile, mis säästis mind tunniajasest jalutamisest. Kokkuleppe kohaselt pidime umbes kella 13 paiku kokku saama ja mängima, kuid jõudsin juba kell 11. Niisiis oli mul võimalus näha, kuidas harrastajad mängivad. Kahjuks polnud peaagu ühtegi mängumees, kellega oleks tahtnud mängida pikemalt kui rada. Üks vene kotkas astus kohe ligi ja küsis, et kust ma olen ja kas mängida tahan. Nimeks Ivan ja Peteburist ning teadis Eestit väga hästi. Tegime temaga kaks õlut mingite suvaliste vastu ning sain juba soojaks. Noorkotkaid ikka polnud veel näha, seega tegin seal harrastajatega kaks õlut lisaks, kuid pinget polnud eriti. Kell sai juba 14 ning esimest korda sain tunda vihma Fort Mac-s. Saksa piigad jõudsid ka selle aja peale minu juurde ja kuna polnud kedagi näha, eks üldse mängida oskaks, siis võtsime ette kodutee.

Suurem plaan on nüüd selline, et see nädal võtan end käsile ja otsin kuskile mõnusasse farmi tööotsa, mis asuks lõunapool. Naljakas, et mulle helistasti ühest Eesti riigiasutusest ja kutsuti intervjuule. Polnud üldse paha ettepanek ning neiu ütles, et kui kunagi tagasi tulen, et siis kindlasti ühendust võtaksin. Tegin ka tuludeklaratsiooni ära, kuid selle töötlemine võtab veel umbes 1-3 nädalat ning sealt peaks natukene tagasi ka saama. Hooaeg algab septembris ning juba praegu otsitakse farmidesse töölisi. Ütlesin ülemistele ja koristuspiigadele ka, et ilmselt kahe nädala pärast liigun suunaga lõunapoole ning vastuseks öeldi, et ära veel mine :(

Aa jaa, tänud Rennatile teksti eest!:)
http://rennuaussie.blogspot.com/2011/08/hostelielu-osa-3-rannavolle.html