Fort Mac - Tallinn



Oktoobri keskpaik, golfihooaeg sai läbi 10ndal, mis edasi? Allanil ja Mikkol plaan tagasi tulla Eesti, mul otsad lahtised. Pärast asjade läbikaalumist otsustasin ka mina tulla Eesti, kuna talvehooajaks golfiväljakule tööle jäämine ei oleks ära tasunud. Järgmine asi, et kuidas tagasisõit võiks välja kujuneda, kas siis Edmontonis otse Euroopa, või osta uus sõiduk ja trippida väheke veel. Mõeldud tehtud, 2001a. Dodge Caravan soetatud, tripiplaan paigas ja minek.



Sõit algas 18 oct. ja esimene etapp Fort Mac, AB - Winnipeg, MB. Hommikul viimased hüvastijätu korteriga, golfiklubiga ja kell 11 saime teele. Allan roolis ja 430 km hiljem Edmontonis. Seal saime kokku Coryga, tüüp kellega koos töötasime. Sai hüvasti jäetud ka temaga ja siht Winnipegi poole. Sealt maalt Allan puhkama ja mina rooli. Ala 200km pärast jõudsime Saskatchewani provintsi. Seal sõitsime läbi provintsi suurimate linnade (Saskatoon , Regina) ja pärast öist 10 tunnist sõitu olimegi Manitoba provintsis. Enne seda tegime Allaniga jällegi vahetust ning pärast mõne tunnist sõitu olimegi hommikuks, kella 11ks, Winnipegis. Tripp kestis 1800 km. 24 h. Suht palju. Tee oli igav, eriti öösel. Külma kohati -8, ja ka väikest lumesadugi nägime.

Winnipeg, Manitoba provintsi pealinn, on Canada suuruselt 8-s linn. Pärast kesklinnaga tutvumist (kaasaarvatud Jets-i koduhall) läksime eelnevalt võetud hotelli, kus ka välja puhkasime.

Järgmine hommik, 20 oct. jätkus tripp, suunaga USA. Pärast tunniajast sõitu me piiril olimegi. Ületus läks suht kiiresti, tunnike kuskil, ning odavad Marlboro suitsud ja kütus ootasid:)
North Dakota osariik oli siis see kust me riiki sisenesime. Samamoodi, preeria alad, mitte midagi uut, suht igav. Pärast lõunat saime aru et oleme esialgsest plaanist maas, ja tegime muutused. Jäime ööseks järgmisse osariiki, Minnesotasse, ja linna nimega Rogers.
21 oct. hommikune laks Minneapolise ja St. Pauli linn, mida koos nimetadakse Twin City-ks. Minneapolise poolel nägime kesklinna koos Timberwolves-i (NBA) ja Twins-i(MBL) väljakutega ning linna ääres Mall of America, ehk USA suurim ostukeskus. See oli tegelt ka päris jõhker! St.Pauli pool nägime kesklinnas Wild-i(NHL) väljakut.
Kahe linna vahelt voolab läbi Mississippi jõgi, jep see saab Minnesota osariigist alguse. Mööda jõekallast sõites jõudsime lõpuks Wisconsini osariiki. Kuna kell hakkas paljuks minema, siis eriti me seda osariiki ei näind ka. Käisime Madisoni linnas ja läbi sõit Milwaukee linnast. Harley Davidsoni muuseumi ei jõudnud. Ööseks jäime Racine nimelisse linna, kuskil 50 km Chicagost.

22 oct. Illinoisi osariik ja suunaks Chicago. Jõudes kesklinna, parkisime minivani ära ja hakkasime avastama linna. Kuna kaarti meil selle linna kohta polnud, siis esimene laks oli kohe Willis Tower (Sears Tower vanasti). Jõudes üles selle kunagi olnud maailma kõrgeima hoone Skydeckile (412m.) oli meile kõik ilusti näha. Panime plaanid paika ning käisime läbi kesklinna Michicani järve äärde, sealt Millenium Park ning lõpuks United Center, kus mängivad kohalik Bulls(NBA) ja Blackhawks(NHL). Pilt Jordani kujuga tehtud ja sõit Indiana osariigi poole võis alata. Indianas oli väga vähekest aega, aga piisavalt et käia ära ehtsas USA outleti poodides :D Peale seda Michigani osariik ja Detroit.

23 oct. ärkasime Belleville linnast, mis just enne Detroiti, kuhu me ka hommikul kohe suundusime. Kuna oli pühapäev, siis tähendas see ka seda et tegemist Football Sundayga. Detroidi kohalik tiim, Lionsil oli tol päeval kodumäng Falconsi vastu, seega saime mingisuguse pildi sellest melust mängupäeval. Päris äge oli! Kesklinn inimestest tühi, kõik kas kirikus, staadioni juures või kodus teleka taga. Nii kõva teema on see ameerika jalgpall seal! Samas nägime ka seda Detroiti, mis sellele linnale paha nime annab, ehk et vanad lagunenud maja, narkarid, mitte just kõige korralikumad autod jne jne. Kohati päris jõhker. Ja loomulikult ka Joe Louis Arena, ehk Red Wings-i (NHL) koduareen!

Sealt edasi suundusime üle jõe tagasi Canadasse, Ontario provintsi. Tax free tsoonist sai ka minu tankimise ajaloo kõige odavamat kütet, ala 0,7 € liitri eest!

Piir ületatud ja suund Niagara Falls-le, kuhu jäime ka ööseks.

24 oct. ja Niagara Falls. Kuna eelmine õhtu sai võetud odavat tax free õlut veitsa liiga palju, siis läksime seda veevärki uuesti uurima. Hea otsus, sest jah, ma mingi kunstiinimene pole, aga päris jõhkralt ilus oli küll see!!! Eriti Canada poolelt!:)

Suund edasi Canada suurimasse linna, Torontosse. Ja krt, suurlinn on see tõesti, tohutu! Õhtul läksime siis viimast korda Canadas spordipubisse mängu vaatama ja õlle jooma.

25 oct. ehk viimane päev Canadas! Hommikul müüsin minivani maha, peale mingi 4 tunnist sebimist sain 800 taala kätte ja süda rahul (1000ga ostsime). Sai käidud ka Hoki Kuulsuste Hallis, tehtud pilt selle õige Stanley Cupiga ja suund Pearsoni lennujaama. 21.55 lennuk väljus ja adios Canada, heippa Lontoo!

26 oct. terve öö lennukis ning London, UK. Võtsime oma megarasked kotid ning hakkasime seiklema Johanna poole, kes meile lahkelt elamist pakkus!:)

27 oct. pärast kella 2st hommikusööki tegime turistika kesklinnas. Westminister Abbey, Queens Walk, Tower Bridge jne jne pärast kõike seda lõpetasime oma päeva ehtsas Inglise õllekas:) Sealt korterisse, kotid kaasa ja suund Stanstedi lennujaama, kust meie lennuk ka väljus Tallinna poole kell 7.15 hommikul. Pärast kõike seda piiri jama ja muud olimegi 28 oct. kell 12 Tallinnas, L. Meri lennujaamas. Esimesed Eesti õlled sisse ja suund Lääne-Virusse!

Ehk siis tripp kestis päris mitu päeva, sõitsime kokku 4800 km! Aga see kõik mis me nägime (Chicago, Niagara, Hockey Hall of Fame jne. jne.) oli see ka seda väärt!

Picos

                                          

                                        

 

                                          

                                                    FMGC Staff party 2011

Golf Course

Nagu teada töötame golfi keskus, Fort McMurray linnas. Allan ja Mikko köögis, mis suht sama teema nagu alati köökides, ning mina väljakuhooldus tiimis. Sellest räägin paari sõnaga siis.
Päev jaguneb kaheks osaks, hommiku- ja pealelõunased tööd. Tööpäeva start on varajane, suvel oli see 5am, hetkel 6.30, varsti 7am. Hommikune sess kestab 5 tundi, ja igalühel omad ülesanded. Ehk siis kes niidab green-e, kes tee box-e, kes fairway-sid, kes korrastab väljakud prahist, kes teeb bunker-d. Mina suht 90% olen teinud bunkereid. Bunker, ehk siis liivalõks või mai tea... Igatahes neid tuleb spinnida ja siluda, enne kui mängijad väljakule tulevad. Igapäev ettenähtud graafiku alusel. Bunkreid kokku on 70 ja masinaks on mul see.
Pärast lõunat 2,5 tundi muud tegevust, mis töödejuhatajate poolt boardile kirja pandud. Suht tihti pean rough-i niitma, ehk siis muru green-de või tee box-de ümbert. Selleks kasutan seda masinat.
Päeva lõpus on end of the day job, ehk siis mingi ettenähtud koristus teema töökojas, mida kunagi suht ei tehta. Ja läbi ongi. Tasuks mõnus palk ja tasuta golf. Pluss muud soodustused golfi varustusele!:)
Väga lihtne fun töö, hea kogemus olnud igaljuhul. Tööke kestab veel veidi üle kuu. Väljak pannakse kinni mingi 10 oktoober, peale seda vaja teha talve ettevalmistus tööd.
Aga mis siis meist saab? Paljud küsivad millal Eesti. Ausalt öeldes pole aimugi. Mina isiklikult otsin siin tööd, et saada uus viisa ja jääda mõneks ajaks veel. Eestis suht miskit teha mul pole, ja maja katus vaja teenida uus. Fort McMurray ikkagi on üks maailma rikkamaid linnu, nii et võimalusi siin on! Et võite panuseid teha millal ma tulen, ise ma panustaks 2012 suve peale. Fingers crossed!
Kõigile "Kristjaniga Köögis" fäänidele teadmiseks, et kõlakad on liikvel uuest osast:D Saates uus kuulus külaline ja ka auhind. Küsimusele "Kus filmiti eelmine osa saatest "Kristjaniga Köögis" saab ikka vastata selle postituse kommentaarides. Kõik fännikirjad oodatud Targa42@hot.ee mail aadressile!:)
Ja lõpetuseks ma tänan kõiki kes on praeguseks toetanud Sarapiku maja projekti. Ma pole küll seda toetajate listi näind, kuigi tean et nii mõnigi on olemas. Suured tänud minu ja mu pere poolt!

Ilusat suve lõppu!

Kristjani update...

Hey ya,

täna, esimest korda siin Canadas oldud aja jooksul (mis see on siis, 9 pool kuud) tuli mul hetkeks kodu igatsus peale. Siis meenus, et krt, mul ju pole, mu kodu läks ju põlema! Valus teema, proovin mitte mõelda selle peale, aga noh, suht võimatu.

Nagu paljud teavad läks mu maja Sarapikus põlema 9 juuli, kell pool 1 päeval, tänu pikse löögile. Maja katus tuleb enne talve saada vett pidavaks ja piisalt tugevaks, et vältida veel suuremaid kahjusid. Selle jaoks on mu tädid Siret ja Helve, onud Jaanus ja Meelis, sugulane Remi ja teised algatanud toetusfondi, et päästa mis päästa annab. Ka mina kutsun üles oma tuttavaid ja sõpru toetama seda projekti! Ma ei palu kedagi, aga lihtsalt kes tahab aidata meid, ja kes tahab tulevikus seal jaanipäeva veeta või niisama puhata, siis kõik annetused on teretulnud kontole 10011586040220 Helve Prual , selgitusse võib märkida « Sirje Pruali kodu toetuseks». Ükskõik kui väike toetus on suureks abiks. Kahju et nii läks, aga jah, life is a bitch sometimes!
Muidu meil eluke siin suht sama. küll tuleb ka sellest varsti sissekanne. Stay tuned!

Kriss

Golfiklubi elu 3: Golf

Kolmapäev 10.08. Pärast kuude pikkust paranemist ja neljanädalast ootamist ja otsimist leidsin esimese pundi, kes golfipalli ja golfikeppe omas ning isegi natukene keppe käsitleda oskas. Viis kuud tagasi väänasin randme ja nüüd siis oli esimene kord keppi käes hoida ja unustatud liigutusi meenutada. Tegemist oli kohalike õlipuurijatega, kes vahel murul aega veedavad. Kõik oli puha Euroopast ning ei ühtegi Canadalast. Soome, Saksamaa, Norra ja Holland oli vapralt esindatud. Esimeseks golfi roundidekd sobis küll sel suvel/talvel. Sai natuke lüüa ja muru peal hingetuks joosta. Olen viisakalt trenni teinud siin ollles, kuna vaba aega on ju küll ja rohkem, nii et vorm väga kehva polnudki. Kõva ja roheline muru tõmbas küll korra hingetuks, kuid pärast kolme rada ja mõnda õllet oli juba soe sees. Löök ja sihik olid muidugi masendavalt kehvad, aga küll need ka tagasi tulevad. Samas puttamine greenil on ikka käe sees. Pärast mängu vahetasime kontakte, et kui nad kunagi veel tulevad mängima, siis andku teada, kuid nagu ma nüüdseks tean, siis ei helistata Canadas kunagi tagasi. Ma panin isegi Kijiji.ca kuulutuse, et kui keegi tahab golfi mängida, siis andku teada. Üks piiga isegi kirjutas ja andsin numbri tallegi, kuid arveke ära, kas ta kunagi helistas?

Reedel läksin taas murule ja leidsin eest kaks noormeest ja nende isa, kes harjutasid võistlusteks. Tase oli üsna hea ja astusin kohe ligi, et äkki saaks mängida. Aitasin neid natuke harjutustega ja jõime õlut ning saime päris kõvad viis rada lõppkokkuvõttes. Isa käest kuulsin, et nad mängivad ka nädalavahetusel teistel väljakutel McDonald Islandil, kus hommikult 9-12 on algajate golfitrenn ning väike turniir. Leppisime suusõnaliselt kokku, et saame laupäeval seal kokku ja teeme kõva lahingu. Reede õhtul olin taas kokteilimeister ning see oli esimene kord, kus ma endaga ise ka rahule jäin ja kellelgi paha ka ei hakanud. Õhtul mängisime pikalt Regina, Silke ja Baryliga (kes samuti töötavad golfiklubis raha  eest) hiina turakat ning neile väga meeldis. Väike vein ja woodstock ka sinna kõrvale ning väga lõbusalt läks kogu õhtu.

Laupäeval viskas härra golfiklubi ülemus mind McDonald Islandile, mis säästis mind tunniajasest jalutamisest. Kokkuleppe kohaselt pidime umbes kella 13 paiku kokku saama ja mängima, kuid jõudsin juba kell 11. Niisiis oli mul võimalus näha, kuidas harrastajad mängivad. Kahjuks polnud peaagu ühtegi mängumees, kellega oleks tahtnud mängida pikemalt kui rada. Üks vene kotkas astus kohe ligi ja küsis, et kust ma olen ja kas mängida tahan. Nimeks Ivan ja Peteburist ning teadis Eestit väga hästi. Tegime temaga kaks õlut mingite suvaliste vastu ning sain juba soojaks. Noorkotkaid ikka polnud veel näha, seega tegin seal harrastajatega kaks õlut lisaks, kuid pinget polnud eriti. Kell sai juba 14 ning esimest korda sain tunda vihma Fort Mac-s. Saksa piigad jõudsid ka selle aja peale minu juurde ja kuna polnud kedagi näha, eks üldse mängida oskaks, siis võtsime ette kodutee.

Suurem plaan on nüüd selline, et see nädal võtan end käsile ja otsin kuskile mõnusasse farmi tööotsa, mis asuks lõunapool. Naljakas, et mulle helistasti ühest Eesti riigiasutusest ja kutsuti intervjuule. Polnud üldse paha ettepanek ning neiu ütles, et kui kunagi tagasi tulen, et siis kindlasti ühendust võtaksin. Tegin ka tuludeklaratsiooni ära, kuid selle töötlemine võtab veel umbes 1-3 nädalat ning sealt peaks natukene tagasi ka saama. Hooaeg algab septembris ning juba praegu otsitakse farmidesse töölisi. Ütlesin ülemistele ja koristuspiigadele ka, et ilmselt kahe nädala pärast liigun suunaga lõunapoole ning vastuseks öeldi, et ära veel mine :(

Aa jaa, tänud Rennatile teksti eest!:)
http://rennuaussie.blogspot.com/2011/08/hostelielu-osa-3-rannavolle.html

I do it.

Pole ammu blogisse midagi kirjutanud keegi, viitsimist ei ole vist eriti olnud. Muidu elu normaalne ja eks paljud ole juba kuulnud ka mis toimub. Töötame kõik ikka samas kohas, golfiklubis, elame 3 toalises korteris Uptowni keskuses poodide ja baaride kõrval. Töö on nagu töö ikka, palka saab korralikult ja vaba aega on ka piisavalt. Vahepeal oli siin suur Golfi Tournament ja siis oli nädal aega väga kiire aeg, aga muidu tavaline, mõned turniirid nädalas või suuremad üritused.
Auto ostsime uue vahepeal, võinoh vahetasime vana vastu ja maksime 1000 dollarit peale. Seest on korralikum van ja minek ka parem, välimus koledam. Aga tuli odavam uus osta kui vanale siin kindlustus teha uus, sõitsime viimased ajad ilma kindlustuseta ringi siin. Ega nüüd parem pole tegelt, ülevaatus on olemas autol, aga kindlustust ei ole, võinoh täna saime tehtud, nüüd veel vaja õiged numbrid külge saada homme, siis korras. Hetkel vana auto numbrid peal, eks kui vahele jääks, siis oleks väga suured suured probleemid kaelas :D
Et siis veel, karusid on siinkandis palju, oleme kõik näinud juba mõndasid ja mitte metsas vaid tööjuures keset majasid ja golfiradu, meil oli üksõhtu üks väiksem karu uksetaga köögis ja hakkas sisse tulema, õnneks nähti ennem ja aeti ära. ja hetkel pole veel karude hooaeg päris pealgi, suvel pidi neid niipalju nägema, et muutuvad tavaliseks juba.
Täna on kolmapäeva õhtu ja see tähendab, et välja minek, iga kolmapäev käime tööjuurest rahvaga meie maja lähedal baaris istumas, wing night, ehk siis kanatiivad ja õlled ja niisama jutustamine, selline mõnus iga kolmapäevane traditsioon.
Golfi käime mängimas niipalju kui võimalik, driving ranges harjutamas saab põhimõtteliselt igapäev käia ja väljas rajapeale üritame käia mõned korrad nädalas, tavaliselt teeme front nine või back nine, ehk esimesed või viimased 9 auku, see võtab umbes 2,5 tundi aega. Eks mingipäev teeme kogu 18 hole ka läbi järjest. Kõigile meeldib golf väga ja õpime igapäev juurde. Võtab ikka aega et asi selgeks saada, tehnikat on vaja õiget. Siiamaani muutume igapäevaga parimaks, eks varsti võib hooaja lõpu lootused ka paika panna. Igatahes suveks on mõnus hobi olemas järgnevateks aastateks. Kuigi eestis on see ikka päris kallis lõbu, siin ei maksa abosluutselt millegi eest.
Metsatulekahjud on siin suured ümberringi, vahepeal on kogu Fort Mac udune ja tossu täis. Üks linn, Slave Lake siit mitte kaugel, umbes 100 km vist, põles poolenisti maha, niiet, mitte ainult metsatulekahjud.

http://www.youtube.com/watch?v=X4Kd2hsb6jM&feature=related

http://www.theglobeandmail.com/news/national/prairies/reduced-to-ashes-photos-of-the-aftermath-in-slave-lake/article2024525/

Päris hullud pildid ikka, loodame, et siin sellist asja ei juhtu.

Autodeks nagu ikka kanadas ja eriti just siin, on suured jeebid, tavalisi autosid on vist alla 50 %. Ja jeebid ehk siis ikka suured jeebid, mitte need mis meil Eestis on, audid ja mersud ja misasjad seal on, nissanid ja asjad, need siin tavalised autod. Suured ford f 150, 350 ja Dodge rammid ja asjad. Väga julmad on osad ikka, tõstetud kõrgemaks, niiet näevad veel hullemad välja, eks endalegi ostame kuu pärast mõne sellise.

http://www.google.ca/imgres?imgurl=http://z.about.com/d/4wheeldrive/1/0/k/S/1/David_04FordF150_RR.jpg&imgrefurl=http://4wheeldrive.about.com/od/f150ridesphotogallery/ig/Ford-F-150-Offroad-Photos/David-s-2004-Ford-F-150-FX4.htm&usg=__c9hDc3Hzz96nPyQGu17TzWMhaz0=&h=356&w=500&sz=264&hl=en&start=9&sig2=e6nAQBJ0YQFz0nFGUmUFyw&zoom=1&tbnid=-m2k4aqGaPKd-M:&tbnh=93&tbnw=130&ei=0zYVTsKrCe2lsALVzOxx&prev=/search%3Fq%3Dford%2Bf%2B150%26um%3D1%26hl%3Den%26client%3Dsafari%26rls%3Den%26biw%3D1280%26bih%3D607%26tbm%3Disch&um=1&itbs=1

http://www.google.ca/imgres?imgurl=http://www.performancewheel.com/cw2/assets/Gallery/Black%2520Dodge%2520Ram%25201500.jpg&imgrefurl=http://www.performancewheel.com/Gal_Display.cfm%3FID%3D183%26category%3D%26gacid%3D&usg=__W3y61z8rCfBgKK7SEf3CiELPNmM=&h=450&w=600&sz=81&hl=en&start=5&sig2=H2xTuBn6Xga6ReKSNxQZRA&zoom=1&tbnid=Tfd2u2oE-YmpwM:&tbnh=101&tbnw=135&ei=vTYVTrSoD5K_gQeTktEE&prev=/search%3Fq%3Ddodge%2Bram%2B1500%26um%3D1%26hl%3Den%26client%3Dsafari%26sa%3DN%26rls%3Den%26biw%3D1280%26bih%3D607%26tbm%3Disch&um=1&itbs=1

http://www.google.ca/imgres?imgurl=http://www.mp3car.com/vbulletin/attachments/worklogs/47053d1198561032-2006-ford-f150-screw-4x4-truck-japeeler-jpeeler-truck1-800x600.jpg&imgrefurl=http://www.mp3car.com/worklogs/113265-2006-ford-f150-screw-4x4-truck-japeeler.html&usg=__OXhknlmoq57gaFSaIKToxmtUi5k=&h=600&w=800&sz=129&hl=en&start=1&sig2=Uac1VJLbVhQA-WxcuVNR6g&zoom=1&tbnid=n1Tyz1whVGdk3M:&tbnh=107&tbnw=143&ei=ezcVTsuENo3CsQKuz5lt&prev=/search%3Fq%3Dhuge%2Bford%2Bf150%26um%3D1%26hl%3Den%26client%3Dsafari%26rls%3Den%26biw%3D1280%26bih%3D607%26tbm%3Disch&um=1&itbs=1

Mõned näited.

Ega rohkem tulegi midagi meelde mida jutustada, aeg õhtune ka juba, ootame et Lust töölt koju tuleks ja siis baari, kõht tähi ja mõned honey garlic wingid oleksid hetkel ideaalsed.

Fort McMurray Golf Club

Fort McMurray, Alberta

Ft. Mac, uus kodulinn kuni oktoobri l6puni. Jeps, sellep2rast et t88leping kestab just niikaua. Kohaks siis Ft. McMurray Golf Club, ja nagu nimi ytleb, tegemist golfi klubiga. Lepingu saime seal nagu liiga lihtsalt, l2ksime sinna, andsime CVd ning leping oligi juba laual. Allan ja Mikko kokaametis, mina ja Laur teeme v2ljaku hooldust. Ausalt 8eldes lihstaim t88 mida kunagi teind olen, samas tunnipalga number on suurim mis mul kunagi on olnud:) Pm niidan muru ja teen muid sellega seonduvaid asju.
Elukohaks on 2 bdr korter (88 ruutu + r6du) linnaosa keskuses, ymberringi poed, pangad, koolid, restod, pubid, ehk k6ik mida vaja. T88le autoga 6 min. V2ga m6nus.
Ft. Mac ise on ikka p2ris suur linn. 75 tuh elanikku, about. Asub 400km. Edmontonist p6hja pool, middle of nowhere, next to nothing! Aga 6nneks nii hull see ka pole. Tegevusi on, alustades spordi v6imalustest, l6petades kinode ja asjadega. Me oleme nt. kossu loopind, j6usaali kasutand ja loomulikult golf, mis nagu tasuta meile!
Loodusest niipalju, et metsikult palav on, ja praegu alles Mai! M2gesid enam pole, k6ik on suht tasane preeria. Loomadest olen n2ind siin kobrast, kitsi, oravaid, koiotti, rebaseid, p6tra, m2gerit (neid loomi n2eb pea igap2ev) aga rai karu pole veel n2ind. Pidavat olema k8ll siin, suvel6puks peaks v2lja ilmuma:)
Njah, ja siin me oleme siis oktoobri l6puni, arvatavasti (Octoberfest Saksamaal j22b mu jaoks vist 2ra:S). Eks n2eb mis saab, siiamaani oleme rahul!

Kristjaniga Köögis

Uus osa siis valmis saand. N2ha saab seda klikkides all olevale lingile!
http://www.youtube.com/watch?v=MAJjl8m89tQ

Uus aadress.

Oleme omadega uues kohas, uus provints, uus linn, uus elamine. Kui kellegil vaja miskit saata siis aadress on:
315-135, Spruce Street, Fort McMurray, Alberta, T9K1E2 (postiindeks), Canada. Kehtib oktoobri l6puni, kui just...

Kristjaniga Köögis trailer

http://www.youtube.com/watch?v=zF8HmVFFb9c

Video

Jaakson Films esimene linateos on valmis!
http://www.youtube.com/watch?v=5Bt3Xt7AOaI&feature=channel_video_title
 ja vol 2
http://www.youtube.com/watch?v=xsZlToyBtwo

Head vaatamist!

Edmonton, Alberta

Kiire update, oleme Edmontonis juba pühapäevast saadik vist, reisisime 2 päeva ja 1000 km. Elame hotellis Edmonton Oilersi hokiklubi koduvälja kõrval. Ja kui arvate, et rikkuris, elavad hotellis, siis valesti arvate. Saime selle toa siin nii odavalt nädalaks ajaks, et isegi noorte hostelites ja asjades on kallim. Kuna oleme 4kesi, siis maksab üks öö 18 dollarit näkku. Neljas mees on Laur Koni, Tallinnast, endine Delfi ajakirjanik ja nüüd ka siinsamas Edmontonis otsimas sama tööd mis meie, ülesse põhja õliväljadele. Oleme siin igapäev cv-sid laiali viinud kohtadesse ja netist otsinud tööd, küll ehitust, tellinguid, kui ka kokatööd mulle ja Lustile. Homme lähme teeme CSTS koolituse ära, ehk siis mingi ehitusalane koolitus, ilma selleta ei võeta kuhugile. Järgmised 4 päeva on siin pühad, seega jama, midagi eriti teha ei saa, kõik kohad kinni, samas ei saa ka edasi liikuda, kuna hotellituba on võetud pühapäevani, eks vaatab mis saab. Plaan on ise minna ülesse Fort Mcmurray'sse ( Loe: Fort McMoney ) Seal on suured õliväljad ja asjad, muidu saadetakse siit Edmontonist sinna tööjõudu alati kämpidesse, aga üritame ise sinna kohale minna ja seal otsida. Seal natuke jama, sest kogu linna on õlirikkureid täis ja hinnad laes, isegi hotellikohad on kallid.

Eks paari päeva jooksul selgub ka mis saab, Paar pilti ka lõpuks Edmontonist !

Edmonton.

Veel pilte

Steeden...

Nii, väike update siis ka vahepeale, pilte sai juba lisatud. Hooaeg on nüüdseks läbi, pühapäev oli viimane päev, suht rumal kui snowbase on umbes 330 cm ja ilmad just nüüd ilusad kevadised, soojad, päikselised. Aga noh kuna meie mage veel kahjuks ei juhata, siis ei saa neid asju ka kontrollida. Suurem osa inimestest on mäelt ära läinud juba ja omadega kodudes tagasi Austraalias ja kus iganes. Meie jääme veel kuni reede hommikuni siia, aitame koristada ja oleme heas nimekirjas, ehk järgmine hooaeg vaja kas endale või teistele Eestlastele kes siia tulla tahavad. Igatahes reedel siis liigume ära siit ja võtame suuna Edmontoni, et seal kiirelt tööd leida ja lõpuks ka korralikku raha teenida. Eks sellest räägib siis lähemalt kui ise ka targemad oleme.

Viimane nädal mäel oli päris huvitav ja täis pidusid ja asju. Kristjanil oli pea igapäev kas staffparty või mingi teine üritus, sai ta ka vahepeal kuu töötajaks ja  sellega kaasnes ka bowlingu mäng, söök ja avatud arve baaris. Ma käisin ka mõnel õhtul aussie sõpradega väljas, Allan oli ikka öötöö-Allan ja ta tegi tööd sel ajal. Pühapäeval ehk viimasel päeval läksin mina varakult välja, ülikonnad selga, parukas pähe et külm ei oleks ja aussie pässidega mäele huumorit tegema, Kristjan ja Allan tulid kella 12 ajal välja, olid ka viisakalt riides üks ülikonnas ja teine meie Underground Pizza drinking team’i jersey’ga, millel ka lips ees on. Sõitsime mäel ringi, ilm oli halb, aga õllet sai libistada, käisime ühte võistlust vaatmas, kus ehitatakse erinevad kujud ja dummyd ja siis need lükatakse mäest alla suurde hüppesse, auhinna saavad pea kõik, pikim lend, kõrgeim lend, naljakaim crash, naljakaid kuju jne. Päris huumor üritus oli. Peale seda liikusime mäe otsa ja T’bar partyle, ehk siis viimase liftiga lähevad kõik inimesed mäe tippu ja võtavad omad joogid välja ja meenutavad head hooaega ja teevad lumesõda ja mida kõike veel, sellest üritusest on paar pilti ka. Õhtul oli meil oma staff party, kus sai süüa ja juua ja juttu aetud ja edasi läks kogu rahvas Snowshoe Samsi, ehk mäe parimasse baari kus oli viimase õhtu drink the bar dry party, free alcohol again. Nalja sai ja lollusi sai tehtud, peale seda jõudsime isegi ühte baari veel öösel, aga seal kaua enam olla ei saanud, kuna siin pannakse baarid ja asjad tavaliselt juba kella 2 aeg kinni. Jaakma käis esmaspäeval veel ka all Kelowna linnas töökaaslastega golfi mängimas, meie Lustiga lebotasime kodus, õhtul läksime veel viimaseks korraks austraalia sõprade juurde jutustama, nad lahkusid täna hommikul kõik. Igatahes jah, teeme mõned päevad tööd veel natuke ja ronime mäeotsa et lauaga sõita, kuna lifted ei tööta ju ja siis minekut, ongi läbi need head ajad Big White ski resortis selleks korraks. Eks edasi oli näha mis elu toob, loodetavasti hea töökoha, raha ja uued sõbrad jällegi.

Pilte