Downtown Vancouver

Alexšs, Baršs ja Arvidašs.

Nagu Kristjan juba kirjutas siis me väga suured kirjanikud ei ole, aga aegamööda üritame ikka blogi täiendada ka. Kuna esmene postitus hõlmas ainult esimest kahte esimest päeva siis võtan ka ülejäänud päevad kuni tänaseni kiirelt kokku.

Järgmisel päeval käisime läbi kohalikud mäekeskused Vancouveri lähedal. Mount Seymour oli hull, sinnasaamiseks pidi mäkke sõitma ja see oli omaette kogemus ikka. Üleval midagi väga targemaks ei saanud, ilm oli hull, lumetorm ja midagi näha ei olnud. Järgmine koht oli Grouse Mountain, mis Vancouveri linnale kõige lähedam, kõigest 15 minutit kesklinnast. See koht oli väga muhe, sinna võiks isegi tööle saada. Vaade sealt Vancouveri linnale on super, mingi pildidpeal on seda näha ka koos Lusti talvemütsiga.

Kolmandal päeval seadsime suuna Whistleri poole, et uurida eluolu seal, kuna põhiline plaan oli ikkagi sinna ju minna. Teepeale jäi väike koht nimega Squamish kus me ka öö veetsime. Tegime seal endale Sin numbrid, mida vaja siin tööle saamiseks ja käisime kohalikud skedepoes kaupa uurimas, Jaakson sai uued papud jalga, ta loll võttis ainult plätud endale kaasa ju, nüüd vähemalt jalad soojas. Ma uurisin lumelaua hindasid, kuna enda oma ju kaasa ei vedanud kahjuks. Igatahes olid allahindlused päris korralikud just hetkel, aga elamiseks raha rohkem vaja. Poemüüja oli ka korralik vanapäss, kes mitte midagi ei jaganud enda müüdavast kaubast. Uurisin mina seal laudasid, oli käes just optioni Jordan Mendhalli pro pargipill ja tuli see vanapäss  mu juurde ja ütles väga kindla kõlaga, et see laud sobib sulle väga hästi poiss. Uurisin siis talt, et miks ta nii arvab? Kogeles vanapäss natuke ja vastas siis, et amn um ah värv sobib hästi ju ! Niiet vähemalt oli asjadega kursis olen inimene pandud poodi pidama. Ööbisime siis Squamishis mingis hostelis teeääres, korralikud suured toad ja toa hinna sees oli basseini ja mullivanni kasutus, mida ka õhtul ära kasutasime.

Järgmisel hommikul panime siis Whistleri poole edasi ajama, ilm muutus heaks talviseks juba ja sai selle vihma käest ära. Natuke enne Whistlerit teeääres oli silt Whistler Olympic Park mida siis ka uurima läksime. Seal metsasees oli juba korralik talv ja suurtes kogustes lund, rohkem kui teil Eestis kohe kindlasti. Aga eks te peaksite õnnelikud olema selle üle, ootasid ju kõike talve väga ja nüüd tuleb lund aina juurde, eks siis umbes nädala pärast hakkab juba see vingumine pihta, et liiga palju lund ja liiga külm, täpselt nagu eelmine aasta, millegiga rahul ei ole. Igatahes seal pargis siis toimusid 2010 aasta olümpiamängude mõned alad, nagu suusahüpped ja murdmaaetapid. Šmigun sealsamas endale medali võitiski. Kohtasime seal ka ühte Eesti juurtega meest, nimeks oli tal Taavo vist. Elanud terve elu Kanadas, aga oskas isegi natuke eestikeelt ja saime natuke juttu ajada. Töötas seal mingisuguse skipatrulli või asjana. Edasi jõudsime siis Whistlerisse, täiesti uskumatu linn on ikka, ilusad mäed ümberringi ja selline melu linna keskel et oi oi. Elada tahaks seal väga, elu unistus vist. Aga nagu teada saime siis seal ikka väga kallis elada, hetkel on hooaeg juba täiega peal ja ööbimiskohtasid vähe saada. Neid mis on, on kõrge hinnaga. Kohtusime seal ka Kadi-Riinuga kes juba mõnda aega seal pesitsenud on. Sai seal endale töökoha restoranis on tegeleb klientide vastuvõtuga ja nendele hea mulje jätmisega ( on õige kirjeldus ju Kadi? :D) Elab ta hetkel koos Uus-Meremaa ja Austraalia kuttidega nagu linnast väljas kämpas. Nad said ka endale korteri kuhu kohe kohe sisse kolivad, asub see kesklinnas kogu melu keskel. Hind on soolane, 4000 dollarit, ehk siis 1 000 dollarit näkku, mis on umbes 11 500 eeku. Elavad neljakesi koos, 2 magavad suures voodis, üks põrandal ja üks diivanil. Me otsustasime, et me 12 000 põrandal magamise eest maksta ei taha, ega ilmselt ei saaks ka, kuna pole kohtasid, niiet me hetkel Whistlerisse ei jää. Kusjuures lumelaua poes keset linna olid hinnad päris soodsad isegi, ütleks et odavamad kui Eestis isegi, mis oli täiesti uskumatu.

Niisiis suund tagasi North Vancouverisse ja endale tuttavaks saanud hotelli.

Järgmisel päeval tegime hommikul paberid korda, printisime välja ja hakkasime neid siis Grouse Mountainile viima, aga noh ei saanud hakkama. Hotellist mõne km kaugusel ristis fooritaga andis auto otsad, lihtsalt käis mingi pauk ja käigud ei töötanud enam. Takistasime liiklust kenasti keset tänavat mäepeal, oli tore. Tuli siis välja, et poolass lõhki ja sinna me jäämegi, kutsusime siis auto järgi ja viidi meid hotelli lähedale töökoja parklasse, kuna oli pühapäev siis midagi teha ei saanud.

Eile, 30ndal hommikul kohe käisime tegime endale kohalikud pangakaardid, lootuses, et kunagi ikka raha ka saame, mida sinna peale panna ja edasi Jaakma läks autoga jamama ja me Lustiga bussiga Grouse Mounatainile pabereid viima. Saime hakkama asjaga ja Jaakma sai auto ka õigesse parandusse viidud Jakobi abiga, see päss kes meile auto müüs siis. 5 tundi võttis aega ja 265 dollarit hiljem oli auto korras, esimene äravedamine ka juurde 60 dollarit ja kokku  325 dollarit ehk kena 4000 umbes eesti rahas. Kuni autot parandati liikusime me Lustiga bussiga jälle Downtown Vancoucerisse, ehk keskusesse, kohtusime seal Krissuga ja hängisime linnapeal terve selle aja. Leidsime huvitavaid poode ja söögikohtasid, Lust ei saanud spordipoodides kuidagi hakkama endaga,  müüdi seal neid hoki särke ja asju mida ta netist tellib endale koguaeg, aga kunagi kätte ei saa. Lubas esimese palga eest ostma minna kohe.

Saatsime õhtul veel Cvsid laiali kohtadesse mis head paistsid ja mida Craigslistist leidsime, me Lustiga koka töökohtadele Vancouveris ja Jaakma  ma ei teagi kuhu saatis, mingi parklameheks kusagil, et saab käte ja juustega vehkida.

Hotellis tavaline kella 10-11 ajal magama ja 7-8 aeg hommiul üles, sest siis saab hommikust süüa ju. Täna käisime hommikul Cypress Mountainil, see on kolmas mägi mis kohe Vancouveri kõrval on, all linnas sadas vihma ja see hakkas juba tõsiselt pinda käima, aga selline ilm siin ongi, üleval mägedes oli korralik lumi suurtes hunnikutes ja inimesed mäel möllamas, viisime ka sinna enda töölesaamiseavaldused ja cvd, esimene tagasiside oli hea, niiet ootame parimat. Siin ongi nii, et all linnas on udune ja vihmane suurem osa ajast ja 15 minutit hiljem mäe otsas on viimase 60 aasta parim talv Kanadas.

Vihm ei meeldinud meile niivõrd palju, et pakkisime oma asjad ja lähme tagasisidet mujale ootama kus lumi ja talv on, ehk siis hmm, täna Hope ja homme edasi Kelownasse. Uurime seal ka tööasja muidugi, inimesi ja tahtmist sinna palju vähem kui Whistlerisse, aga Big White on suuruselt teine keskus BC-s.

Hetkel siis autos sõidame, Kanye Westi plaat räpib ja mäed vahivad mõlemalt poolt vastu. Kurat kirjand tuli ju, Hander võtame sult kirjanikuhärra tiitli ära varsti :D

Enam nii pikkasid postitusi ei tule, nüüd oleme järjepeal ja järgmine kord on Lusti kord kirjutada, niiet ega siis palju lauseid kirja saa ju.

Cheerio.

Auto ja rahad, kui neid veel oli.

Pilte natuke

Off we go!!!

Eeee, me pole küll mingid blogi tüüpi tüübid, aga eks proovib midagi kokku ajada siia. Point miks me seda jama ajama hakkame on see, et viitsi igat pilti FB-sse uploadida, ja ja igale küsimusele vastata kui korra netti saame. Ja kirjutame kordamööda. Hetkel olen puldismina, Kristjan. Mul space eriti ei tööta,et sry sellepärast.
Aga jah, hakkame siis algusest.  Ära saatmis pidu Kadrinas ja Tallinnas oli meeletu :D Ja pangakontol annab siiamaani tunda! Tripp hakkas pihta kolmapäev,24nov. kell 00.30 Tallinna bussikast - Riia lennujaama. Mina suutsinbussis veitsmagada,teised mu meelest suht mitte. Igatahesmingi ala 5 olime Riias, kus passisime mingi 6 tundi et saada lennukile. Sealt Londoni Gatwick st. Londonis lennujaama vahetus bussiga Heathrow terminal 5-te õnnestus tõrgeteta. Heathrow oli võimas, tohutult suur! Saime seal kokku ka Johannaga, kes nagu pesitsebki Londonis. Aigarit kahjuks ei näind :D
Sealt saime lennuki peale kell 16 midagi kohaliku aja järgi. Lennukiks British Airlines Boeing 747 400. Maailma klass värk ikka. Tasuta õlu ja mini veinid :D Ain´t bad at all:) Lend kestis üle 9 tunni, vaatasin selle ajaga ära Godfather 1, Goodfellase ja mingeid huumori sarju. Vancouverisse jõudes oli kohalik kell alles mingi 18!!! Suht hull. Viisa jamaga läks ka nagu meeletult kaua. Polnud meie blokk, vaid need piiriametnikud olid lambad. Lõpuks saime sealtki minema, vahetasime pappi veidi ja taksoga hotelli, mis oli ennem juba bronnitud. Kokkuvõtteks olime suht väga väga kaua ülevalolnud, pea 40 tundi!!!
Hommikul ärkasime kõik mingi 7 :D Üleväsind, aga und pole :D Saime süüa ja panime minema. Olin ennem teinud researchi metroo liiklusest Vancouveris, ja teadsin kuhu täpseltminna. Läksime siis omakohvritega Richmondi (Van-i äärelinn) mingisse peatusse, nime ei mäleta enam, et seal rongile hüpata. Jama värk oli selles et Van-s oli mingi sajandi torm just, räigelt palju lund jne. ja see rongi liin oli just nagu katki läind. Läks siis mingi 2 tundi veel, kuniks saime soovitud punkti, Van-i downtown-i. Siis alles nägime esimest korda neid pilvelõhkujaid ja seda õiget Van-i. Mägesid ikka ei näind, kuna ilm oli tohutult pilves.
Pidime saama West Pender str. 1285, kus asub Eesti aukonsul, H.Jaako. Jõudes sinna saime teada et ta mingil video miitingul ja tuleb ala3 tunni pärast. Otsustasime käia selle ajaga ära East Hasting roadil, umbes 3 km kaugusel, et sealt auto osta. Panime siis jala ajama, kohvrid jätsime West Penderile. Nii, see mis me seal tee peal nägime,oli täiesti uskumatu! Kõndides uhkete büroomajade, pankade, hotellide vahel, jõudsime totaalsesse ghettosse!!! Kõik olid nagu ülipilves ja ülitäis!!! Youtube-s trükkiga vancouver east hasting str. ja näete ise ka!!! Pärast saime teada et tegemist on terve Canada kõige vaesama rotipesaga! Jõhker. Ma ise seal ei filmind, eitahtnud lihtsalt kaamerast ilma jääda:D
Aga lõpuks jõudsimegi autoplatsile, viskasime pilgu peale ja otsustasime selle rohelise Plymouth Voyageri kasuks. Valikus oli veel Dodge Caravan, mis välimuselt oli palju tuusam, aga muu oli jama (rehvid, läbisõit jne) Auto saadeti safety controli ja me läksime tagasi downtowni Harryga kokku saama. Kokkusaamine oli üli positiivne.Super mees lihtsalt, väga hea muljejättis. Lubas aidata igata kuis saab.
Peale seda läksime tagasi auto juurde, seekord taksoga, ja saimegi auto kätte. Aega läks sealgi mingi 3 tundi. Autohinnast rääkides, siis see oli väga odav, aga muud asjad, dokumentide tegemine, kindlustus, money transfer, ja ja pluss maksud, läkshind ikka päris hulluks. Aga pohh, võtsime ära:D A ja teadmiseks, Canadas on blankhinnad, ehk hindadel pole maksusid küljes. Need lisatakse kassas:D Pärismitu korda niimoodi peest saand.
Autoga panime North Vancouveri poole ajama. Põikasime ka maailma kuulsast Stanley pargist läbi! Võimaskoht! Üle lionsgate bridge-i nii kohal olimegi. Hotelli otsisime 2 tundi kuni lõpuks leidsime, ala 5 hotelli ühes kohas. Valisime soodsama, mis tuleb välja et ka parima, kuna hommikueine sees, ja ööseks siia jäimegi. Kell oli mingi 20 kui tuppa saime. Teistest ei oska rääkida, aga ise oli üliväsind!!!
Okei, rohkem ei suuda trükkida hetkel, lähme vaatame süüa miskit, Meil kell 17.45, Eestis 03.45!
Peace!